Arvamus

Pärnu maantee rekonstrueerimise projekti
(vahemikule Rohula ristmik kuni Laane tänav)
koostaja SKA Inseneribüroo OÜ

kohta

 

Käesoleva arvamuse koostasin pärast tutvumist SKA Inseneribüroo OÜ poolt koostatud Pärnu maantee (vahemikus Rohula ristmik kuni Laane tänav) rekonstrueerimise projektiga selle avalikustamiseks 24. märtsist kuni 4. aprillini Nõmme linnaosavalitsuses, Vabaduse pst 77  I. korrusel asuvas saalis välja pandud mahus (asendiplaan ja liiklusskeem).

 

Pärnu maantee rekonstrueerimise või remondi vajadus ka selle lõigu osas iseensest on muidugi hädavajalik, sest kogu taasiseseisvumise järgsel perioodil ei ole sellel Pärnu maantee lõigul praktiliselt peale ohtlikuks muutunud aukude lappimise midagi tehtud.

Tutvumiseks välja pandud projekti puhul torkab silma kavandatava rekonstrueerimise mastaabi mittevastavus kohaliku liikluse vajadustega. Ilmselgelt on tegemist kolmanda Pääsküla labiva transiitliikluse magitraali väljaehitamisega (teised kaks on Vabaduse puiestee ja Kadaka puiestee) vastavalt Suur-Tallinna vajadustele.

Rekonstrueerimise projekti suurimaks teostuslikuks puuduseks tuleb lugeda seda, et võrreldes olemasolevaga on kavas oluliselt suurendada asfaldi ja kivikatte alla minevat pinda. Koos sellega väheneb märgatavalt seni mulje järgi isegi ülekaalus olnud haljastuse osa. Tulemus saab kahjuks olema üsna sarnane Vabaduse puiestee ja hiljuti pärnade mahavõtmise tõttu väga halva maine saanud rekonstrueeritud Männiku teega. Mälestuseks jäävad vaid pildid sellest, milline oli haljastus enne rekonstrueerimist.

Sõidutee osas on see seotud kolmanda sõiduraja loomise vajadusega pöörete sooritajate jaoks. Kõnnitee ja sõidutee vahelise haljasala suures osas kivikattega või asfaldiga katmise vajadus projektis toodud mahus ei ole arusaadav. Autode jaoks parkimiskohtade loomine (osaliselt kõnniteel või muul sarnasel viisil) pole sellel Pärnu maantee lõigul absoluutselt vajalik, sest kõikidel Pärnu maantee ääres paiknevatel kruntidel on küllalt ruumi elanike autode parkimiseks.

Lisaks pole paljudel juhtudel arvestatud olemasolevate puude kasvamajäämise tagamiseks vajaliku distantsiga sõiduteest. Sisuliselt hakatakse sõitma kõnnitee ja sõidutee vahelisel alal kasvavate mändide juurte peal. Samal ajal kolmas (keskmine) nn. pöörderada on tegelikult väga vähe koormatud. Mitme ristmiku suhtes on pöörderaja vajalikkus küsitav, kuna neid pöördeid sooritajaid on tegelikult väga vähe.

Esialgse projekti kohaselt Pääsküla poe ja raudteejaama juurde „liikluse rahustamiseks” ette nähtud ringristmik tuleks asendada kohalikele oludega paremini sobiva ristmiku lahendusega.

Ringliikluse projektis pakutud lahendus ei ole sobiv suure magistraaltee jaoks, mida Pärnu maantee on ja remondi-rekonstrueerimise järel saab ilmselt veelgi enam olema, kuna sõidetavus paraneb. Ringteede kasutamist loetakse teataolevalt põhjendatuks võrreldava liikluskoormusega teede ristumise korral. Suvila tänav seda küll Pärnu maantee suhtes ei ole ega saagi olema. Projekteerijatele pidi see hästi teada olema.

Ringtee paiknemine nii Pärnu maantee teljelt, ja ka Suvila tänava teljelt tugevasti kõrvale nihutatuna, sisuliselt lisaks veel tugevasti pargi sisse pressituna, on ebaloomulik ja ei haaku ümbritseva arhitektuurilise lahendusega (tahaks näha lahendust, millega see hästi haakuks!).

Liikluse seisukohalt tekitab selline ebamäärane paigutus täiendavat ohtu, mis ringliikluse puhul on niigi suurem tavaristmikust ringliikluse olemuse ebamäärasuse tõttu, seda eriti just jalakäijate osas, keda sellel ristmikul on ja saab olema ka edaspidi üsna arvukalt (bussipeatused, radteejaam, pood, raamatukogu, kool, lasteaed jm.). Kui Laane tänava ristmikule planeeritakse fooriga reguleeritud ülekäik, kuna lähedal asub Kivimäe põhikool, siis piisaks samast lahendusest ilmselt ka Suvila ristmiku jaoks.

Busside ja suuremate veokite jaoks on sisering raadiusega 7m ilmselt väga oluliselt kiirust piirav, mistõttu sõidukid hakkavad ringtee läbimisega seoses ohtrasti heitegaase eritama (aeglane kõverjooneline liikumine madala käiguga sellele järgneva kiirendusega sirgel teel kuni lubatud kiiruse saavutamiseni).

Ringliikluse mehhaaniline kopeeriv kasutamine „liikluse rahustamiseks” on liiklejatele, eriti kohalikele, kollektiivne karistus. See on lahendus, mida Kesk-Euroopas kasutatakse väikelinnades linnakujunduslikult selle jaoks sobivates paikades, kuid mitte magistraalteedel. Seda aga Pärnu maantee on Tallinna kui terviku liikluse jaoks (muidugi koos üsna samasuunaliste Kadaka puiestee- ja Vabaduse puiesteega), ja ilmselt veel pikemat aega.

Pääsküla enda, ja isegi Nõmme kui linnaosa, siseliikluse osatähtsus jääb Pärnu maantee rekonstrueeritaval lõigul transiitliiklusega võrreldes väga väikeseks ja ilmselt ei vajaks erilist „rahustamist”.

Lisaks on selleks ammusest ajast olemas teised vähem liiklust häirivad ja palju efektiivsemad (nii toime kui hinna poolest) vahendid. Ringliikluste kasutamine tundub olema pigem mõnele projekteerijale külge jäänud moehaigus, kes seda nüüd kogu Tallinnas külvab, kuhu saab. Aga selle „haiguse” võimalike tagajärgede likvideerimine võib minna väga kalliks. Näiteks, kui me tahaksime hiljem taastada kasvõi praegust olukorda ristmiku läheduses kasvavate suurte, kohaliku asustuse vanust arvestades isegi iidsete ja tõeliselt huvitavate puude osas.

Loodetavasti toimub koos rekonstrueeritava lõigu kanaliseerimisega ka sadevete ärajuhtimise süsteemi rajamine.

Kuna töödega loodetakse alustada juba suve alguses, siis tuleks Nõmme linnaosa valitsusel koos projekti koostanud asutuse spetsialistidega projektis esinevad puudused kõrvaldada, kuna projekteerimise käigus ilmselt vastavaid ettekirjutusi projekteerijale ei tehtud. Aga seda oleks kindlasti olnud vaja teha, sest projekteerija kursisolek kohalike oludega ei tundu olema eriti hea olnud, ja on suure tõenäosusega piirdunud projekti ülesandes toodud andmete- ja kasutada olnud insenertehnilise informatsiooniga.

Lõpuks kommenteeriksin veel väidet, et Pärnu maantee rekonstrueerimise esimene etapp, mis hõlmab Rohula ringi ja Laane tänava vahelist lõiku, on käesoleva aasta suurim tee-ehitusprojekt Nõmme linnaosas. On kahju, et Nõmme võime (võimalused) selles osas on nii piiratud. Ei ole raske leida, et sellises tempos jätkates kulub Nõmme tänavatele ja teedele ringi peale saamiseks ligi sada aastat. Võrdluseks, praktiliselt kogu Nõmme tänavad asfalteeriti ENSV eksisteerimise viimaste aastakümnete jooksul. Nõmme linnaosavalitsusel tuleks selle fakti üle tõsiselt mõelda ja vajalikke meetmeid ette võtta,

 

Toomas Parve

Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur

Rännaku pst. 3, krt. 7, 10917 Tallinn

parveto@elin.ttu.ee

 

04.04.2008