K O K K U V Õ T E
Pärnu maantee rekonstrueerimise projekti ja puude mahavõtmise arutamisest
mis toimus Nõmme Linnaosavalitsuses 6. augustil 2008.

Vastavalt Linnaosavalitsuse poolt laiali saadetud kutsele oli sellel seltside soovil kokku kutsutud arutelu teemaks märgitud
Pärnu mnt rekonstrueerimise käigus kavandatava lihtristmiku projekt ja puude mahavõtmine.

Arutlusel osales hinnanguliselt 25 Pääsküla elanikku ja ettevõtjat.
Nõmme Heakorra Selts oli esindatud 2 inimesega ja Nõmme Tee Selts 3 inimesega.
Tallinna Linnavalitsust, Projekteerijaid ja Nõmme Linnaosavalitsust esindas kokku ligi 10 spetsialisti ja rekonstrueerimisega otseselt seotud ametnikku.


Täpsustatult oli teemaks siiski arutelu Pärnu maantee ja Suvila tänava ristmiku jaoks sobivaima lahenduse teemal - kas ringristmik, nagu projektis on ette nähtud, või lihtristmik valgusfooriga jalakäijate jaoks, nagu on pakkunud seltsid ja mitmed Pääsküla elanikud, või ka ringristmik koos valgusfooriga jalakäijatele.
Lisaks oli kavas arutlus selle üle, kas ja kuidas on võimalik vältida allesjäänud puude mahavõtmist edaspidise töö käigus.

Ristmikule ringtee ette näinud Linnavalitsuse osakondade ja projekteerija esindajad tutvustasid oma seisukohti ja jäid selle juurde, et ringtee on Pärnu maantee ja Suvila tänava ristmiku jaoks just see parimatest parim võimalik lahendus.
Mis sest et ringtee projektis toodud kujul ulatub rohkem kui poole läbimõõdu ulatuses parki ja paikneb nii Pärnu maantee kui ka Suvila tänava suhtes tugevasti kõrvale nihutatult. Oma seisukohti põhjendades väitsid nad lisaks, et ringteele ja sealt maha sõitmiseks vajalikud tee kõverused ja kogu ringtee ise olevat sedavõrd olulised liiklust rahustavad tegurid, et nendest loobumine ei tulevat kõne alla. Ideaalilähedase lahenduse näitena toodi mitmete ringristmikega Tondi tänavat.
Tavaristmiku ja jalakäijate jaoks valgusfoori (ükskõik kas automaatrezhiimis toimiva või jalakäija nõudele reageeriva) kasutamist pidasid nad ringteest palju halvemaks lahenduseks, sest see ei rahustavat peaaegu üldse liiklust, mille intensiivsus pärast Pärnu maantee sõidetavuse paranemist pidavat prognooside järgi oluliselt kasvama.
Küll aga arvasid ametimehed ja spetsialistid, et võib kaaluda ringtee mõõtude ja isegi kuju mõningat muutmist, kui sellega õnnestub vältida täiendavat puude mahavõtmist (130 aastane mänd ja tema kaks kaaslast ning neljast männis koosnev puudegrupp pargis) ja ringteed paremini sobitada ümbruse arhitektuurilise ja ehitusliku lahendusega.

Selle esialgses rekonstrueerimise projektis pakutud ringristmikuga lahenduse sobimatust Pääsküla keskuse jaoks olid oma projekti avalikustamise järgsetes arvamustes rõhutanud nii koosolekul osalenud seltsid kui ka mitmed Pääsküla elanikud. Koosolekul kinnitasid nad, et jäävad oma arvamuse juurde, et lahendus projektis pakutud kujul on antud koha jaoks täiesti sobimatu. Veelkord rõhutati, et avalikustatud projekti materjalides ei olnud selgelt näiha, et nii suurel hulgal puid tuleb maha võtta (kuigi nelja pargis kasvava männi puhul ei saanud selles kahtlust olla, sest need jäid silmnähtavalt ringtee alla). Ilmselt kahtlesid siis (märtsis) veel ka projekteerijad ise, kas sellistes mõõtudes ringtee ikka läheb realiseerimisele.
Tähelepanu sai juhitud ka faktile, et Pääsküla olukorrale ülimalt sarnaste tingimuste jaoks projekteeritud ja alles suhteliselt hiljuti valminud Kotka tänava ja Nõmme tee ristmik Lillekülas on realiseeritud lihtristmikuna valgusfooridega. Seda lahendust saaks peaaegu üksühele üle kanda Pääsküla ristmikule, kuigi siin on see iseärasus, et Pärnu maanteed mööda kulgev liiklus on põhiliselt autoliiklus, aga sellega risti (täpsemalt küll umbes 60-kraadise nurga all, nagu see on ka Nõmme tee puhul) Suvila tänava suunas kulgeb põhiliselt jalakäijate liiklus.
Mitu kohalolijad tõid näiteks Kadaka puiestee ringi Kadaka puiesteest üle viivat ülekäiku (ja ka Kadaka puiesteed ennast, kus enam valgusfoore ei ole), kui kohti, mida tipptunnil ületada on väga raske (kuni drastilise näiteni, kus kooli hilinema kippuvat ja sellepärast nutvat last tuli aidata üle tee saada).
Isegi siin ei osutunud ringliiklus mingiks liikluskorralduslikuks imevahendiks, seda vaatamata Pääsküla keskusega võrreldes väga suurtele vabadusele selle kujundamisel (siseringi raadius on 20m, mis on lausa hiiglaslik võrreldes Pääsküla ringtee 5 meetriga, mida arvatavasti tuleb mõnevõrra veelgi vähendada, et säästa 130-aastast mändi).
Toodi veel mitmeid näiteid Tallinna lähiümbrusest, kus ringtee(de) rajamise järel on õnnetuste arv hoopiski kasvanud (Jüri asulas ja mujal)*.

Umbes pooled kohale tulnud inimestest (ametimehi mitte arvestades) aga pooldas projektiga ette nähtud ringliiklust kui ainuõiget lahendust selle ristmiku jaoks. Nende peamise põhjendusena jäi kõlama väide, et rekonstrueerimisel teostatav vanade puude raie toimuvat "progressi huvides". Muud moodi, kui vanu puid maha võttes, progressi (ringtee kujul) ei saavat tulla. Ja progressi ei tohtivat ka mingil viisil takistada. Seda ei tohi takistada isegi mitte siis, kui hakatakse mitmeid auväärseid puid maha võtma (ka siis, kui see üldse mingil viisil ringteega seotud ei ole). Ja lisaks veel jalgratturid (erinevalt ringteel vingerdama pidavatest autodest ja bussidest) pidavat saama liikuda ainult sirgjooneliselt. Jalgrattatee ääres kasvavad puud on nendele väga suureks ohuks, lausa surmaohuks. Pealegi asendavat neid suuri mände väga edukalt kuhugi mujale istutatud noored männipuukesed (mis väidetavalt olevat 3m kõrgused).

Seda oli tõesti võõrastav kuulda mitmete koosolekul osalenud noorte inimeste suust, sest on ju noored seni olnud rohelise mõtlemise põhiline ja isegi vedav jõud. Seda oli veel ka päris imelik kuulda teades (noored väitlejad seda fakti vist ei teadnud), et ka ehitajad ise on (mitteametlikult küll, ametlikult ei saa nad seda ju kuidagi teha) tunnistanud nende puude mahavõtmist kahetsusväärseks eksituseks. Progressi tulekuks tühja platsi loomise tuhinas juba maha saetud puid aga kahjuks enam uuesti kasvama panna ei saa. Just need esimesena maha võetud suured puud ei jäänud ette ei kõnniteele ega jalgrattarajale. Mõned kaugemal asunud ja vähemväärtuslikud puud seda mingil määral olid. Kuid seda polnud kaugeltki mitte kõik need 10 puud, mis praeguseks juba maha võetud on.

Siiski mainisid ametimehed arutluse käigus, et mõned aastad tagasi suuri vaidlusi põhjustanud Kaarli puiestee juhtumil vanade pärnade asemele istutatud puud olid 10m kõrgused. Seega saaks "eksitust" ilma ületamatute tehniliste probleemide ette sattumata parandada (õigem oleks küll öelda - tehtu tagajärgi leevendada) vähemalt mingilgi määral, kui eksikombel maha võetud puud asendada suurte puudega. Võib olla mitte päris 15-meetriste puudega, nagu seda olid mahavõetud männid, vaid suuruse poolest võrreldavate mõneteistmeetriste puudega. Aga mitte 3-meetriste männijütsidega, mis sest, et neid oleks maha võtta kavatsetud puudest (ehitaja andmetel 27) arvuliselt mõne puu võrra enam (projekti järgi 35) istutatud. Jõulupuudeks pannakse linnas teatavasti igal aastal püsti mitmeid puid, mis on kordades kõrgemad, ainult mitte juurtega ja mitte lootuses, et nad kasvama läheksid. Taimekasvatuse spetsialistid peaksid aga suutma ka ümberistutatud puid elus hoida.

Üsna omapärane oli arutluse käigus kõlanud dendroloogi väide, et raie toimuvat liigirikkuse suurendamise eesmärgil, et vältida mändide haiguste levikut. Selle väite kohatus Pääsküla keskuse kõrghaljastuse saatuse arutelul on sedavõrd selge, et ei vaja vist mingeid kommentaare. Uusi puid võib istutada ja lasta neid suurte puude seltsis suureks kasvada ka ilma enne seda lageraiet korraldamata.

Koosoleku lõpupoole mitu ametimeest ja spetsialisti siiski leevendasid oluliselt nõudmisi puude asendi kohta jalgrattatee suhtes, öeldes, et ka jalgratturid peavad sõidukiirust valima vastavalt oludele, ja lisades, et kaalumisel on ka teised ja palju paremad jalgrattatee võimalikud asukohad (ilmselt selleks suurepäraselt sobivat raudteeäärset ala silmas pidades). Mainiti ära ka seda, et puid soovitakse likvideerida hoopis väga pragmaatilisi asju silmas pidades, näiteks sellepärast, et lumekoristust saaks teha tavaliste suurte traktoritega. Kanalisatsiooni ja muude kommunikatsioonide maa alla panemisel on selle juures marginaalne tähtsus (tegemist on ikkagi kohati üle 20m laia teega).

Jääme huviga ootama, millise lahenduseni Linna- ja Linnaosavalitsus koos projekteerijaga jõuavad. Linnaosa vanem hr. Vakra lubas pakutava uuendatud lahenduse Pärnu maantee ja Suvila tänava ristmiku osas seekord kiiresti avalikustada Internetilehekülgedel.

Toomas Parve
07.08.2008

___________________________
* Analoogilist informatsiooni on kuulda olnud ka inimestelt, kes hiljuti on sõitnud labi Poola, kus uutel teedel on samuti palju ristmikke realiseeritud ringristmikena. Liiklus nendel on väga pingestatud ja avarii tõenäosus seetõttu suur. Ära on mainitud just ringteelt mahasõidul olevate autode ootamatut peatumist pea igal sõidusuunal oleva jalakäijate ülekäigu ees. Selle juures pika järelhaagise või siis jalakäijate ülekäigu ees peatunud auto järel sõitva auto saba jääb ringile ja sisuliselt peatab liikluse sellel.

04.08.2008 teade Nõmme tee Seltsi uudistes
Pärnu mnt rekonstrueerimise projekti ja puude mahavõtmise arutamise kohta kolmapäeval, 6. augustil kell 17.00 Nõmme Linnaosa halduskogu hoones Vabaduse pst 77 II korrusel, kuhu on oodatud Nõmme kodanikuühendused ja huvitatud elanikud. Tänase "Postimehe" andmeil on projekti muudetud, et päästa mahavõtmisele kuulunud 20 mändi. Kahjuks on juba suur kahju Nõmmele tehtud, kuna maha on jõutud võtta Nõmme miljööd oluliselt mõjutanud kõrged männid Pääsküla bussipeatuse piirkonnast ja veel hulk puid, kokku 10 puu ringis. Palume nõmmekaid osaleda sel koosolekul ja öelda välja oma arvamus - lõpetada Nõmme hävitamine! Kutse leiate siit.

URL: http"//www.elin.ttu.ee/~parveto/Architec/Paaskula/Parnumnt/Arutelu8.htm.
07.08.2008 red. Last revised: 08.08.2008.