Tee-ehitus nõuab puude ohverdamist
Urmas Tooming 

"Postimees", 07.08.2008



Tee-ehitustööd Pääskülas Pärnu maantee uuendamisel Laane tänava ja Kadaka puiestee vahelisel lõigul käivad täie hooga. Paratamatult toob see kaasa ka mõne vana ja väärika puu mahavõtmise. Osa nõmmelasi, põhiliselt Nõmme Tee Seltsist, ei taha niisuguse asjaga kuidagi leppida.

Pääsküla ja Kivimäe elanikud nõustuvad tõsiasjaga, et Pärnu maan­tee kordategemiseks tuleb ka väärikaid puid ohverdada, aga mitte liiga palju.



     

Pääskülas elava Eveli Prooso sõnul on mõnest suurest, 
tee-ehitajate sae alla minevast puust kahju küll, 
aga Pärnu maantee tuleb igal juhul korda teha.
Pääskülas elava Eveli Prooso sõnul on mõnest suurest, tee-ehitajate sae alla minevast puust kahju küll, aga Pärnu maantee tuleb igal juhul korda teha.
Foto: Peeter Langovits

Kommentaar:
Ei, nad mitte ei nõustu tõsiasjaga, et tuleb puid ohverdada, vaid peavad leppima kurva faktiga, et nii on juba tehtud. Ja seda kahjuks peamiselt vaid nõmedusest, mitte vajaduse pärast (kui vajaduseks mitte lugeda (all)töövõtja(te) soovi oma ekskavaatorite kopadega segamatult kõrge kasumlikkusega lageraidega puhtaks tehtud ehitustandril keerutada).
Oma osa on ilmselt olnud ka projekteerijal, kes pole vaevunud konkreetse olukorraga piisavalt hästi tutvuma ja seda projektis arvesse võtma. Ringtee osas poleks ilmselt ka see aidanud, sest kuidas sa ikka vaidled vastu tellijast leivaisale (Tallinna Linnavalitsusele), kes seda liiklust vaigistavat võluringikest just siia nii hirmsasti soovib.


Paljud kohalikud inimesed suhtuvad aga puude mahavõtmisse arusaavalt. "Seal poe juures nurga peal kasvab tõesti üks ilus vana mänd, millest on natuke kahju," ütles kahe väikese lapsega üle ehitustandri poe poole suundunud Eveli Prooso. "Aga pole ju midagi parata, tee tuleb korda teha. Pärnu maantee oli siin nii jubedas seisus, et pidime kogu aeg ringi sõitma, et mitte autot lõhkuda."

Ta lisas, et ringtee rajamine Suvila tänava ristmikule on vajalik ka seepärast, et inimesed saaksid ohutult üle suure liiklusega Pärnu maantee käia. Asub ju selles paigas mõlemal pool teed päris mitu väiksemat ja suuremat kauplust.

"Kui teed laiendada ja korda teha, mis siis muud üle jääb, kui mõned puud maha võtta," kinnitas Sisaski tänava elanik Marina Mägi poest tulles. "Ja ka kanalisatsiooni on siinkandis hädasti vaja. Praegu maksan iga kuu tuhat krooni fekaalide väljavedamise eest. Peale selle ujutab vihmavesi suuremate sadude ajal keldrid täiesti üle. Loodan, et järgmisel aastal jõuavad torutööd ka minu majani."

Kommentaar:
Tee seisund pole kuidagi seotud puudega. Tee sõiduosa alla paigaldatavad torustikud ei nõua samuti puude mahavõtmist.
Ringtee eriline ohutus jalakäijate osas pole samuti kuskil veenvalt tõstamist leidnud, pigem ikka vastupidi. Neid tehakse reeglina kohtadesse, kus jalakäijate liiklus pole eriti intensiivne. Suvila ristmikul on aga just jalak¨ijad põhilised Pärnu maantee ületajad. Arvatavasti tuleb jalakäijate valgusfoor kaupluse juurde varem või hiljem ikkagi paigaldada, sest peale poodide asuvad seal veel raamatukogu ja bussipeatus, ning siin ületavad Pärnu maanteed Pääskäla Gümnaasiumi õpilased, lasteaedadesse minejad, nii Kadaka puiesteele kui Vabaduse puiesteele busside peale minejad, ja ka rongi peale minejad.
Kui asjatundmatud inimesed (leplikud naisterahvad) sellist juttu räägivad, siis on see ehk andestatav. Aga asjast kirjutav ajakirjanik võinuks olukorraga (millest ta ei tundu eriti palju teadvat) enne sellest kirjutama asumist ikka pisut täpsemini tutvuda (fakte kontrollida), mitte ainult juhuslikke ja ilmselt asjast praktiliselt mitte midagi teadvaid vastutulijaid kasutades arvamusküsitlust korraldada.
Soovitud drenaazhitöösid tee-ehitusega ja selle juures teostatud puude mahavõtmisega ei oska küll kohe kuidagi seostada. Inimene muidugi rääkis ära, mis talle kõige rohkem muret teeb. Kõige selle puude mahavõtmisest rääkivasse artiklisse panek on aga ajakirjaniku ilmne lapsus. Tegijal muidugi ikka juhtub, ka kogenud tegijal (aga see on teatavasti ka arvutiajastu üks iseärasusi).


Rattatee peab tulema

Kivimäe elanik Peep Tomson kinnitas aga, et tema küll aru ei saa, miks Suvila tänava ristmikule üldse ringtee ehitatakse. Nagunii tehakse see nii kitsas, et jääb suurtele autodele raskesti läbitavaks.

Kommentaar:
Muidugi on 5 m raadiusega siseringiga (koos kivisillutisega kaetud osaga siiski 8,5 m) ringtee suurtele autodele tõsine takistus. Pealegi on projekteerija asunud ringi mõõte veelgi vähendama (tegelikult ilmselt muudetakse vaid ringilt mahasõidu raja kuju, et säilitada nn. jõulumändi).
Omalt poolt lisaksin, et mitme inimese arvamus selle koha peale ringtee rajamisest on sisaldanud selliseid epiteete nagu mõttetu ja ajuvaba, ning isegi nii krõbedat ütlemist, nagu seda on perversne. Ja nende hulgas oli ka asjast küllalt head arusaamist eeldavatel erialadel kõrgharidust omavaid spetsialiste. Teatud mõttes kolleegide selline hinnang peaks asjaosalisi natuke oma tegude (või ka tegematajätmiste) ¨le mõtlema panema.

Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra ütles, et tema on viimasel ajal saanud just Pärnu maantee äärsete majade elanikelt vihaseid kirju, et tee tuleb igal juhul korda teha ning ka jalgrattatee rajada. Isegi siis, kui see nõuab mõne puu mahavõtmist.

Kommentaar:
Elanike vihased kirjad on põhjendatud, sest tee seisukord oli muutunud mitmete aastakümnete jooksul, mil' ta praktiliselt remondita oli jäetud (kui löökaukude lappimised välja arvata), pehmelt öeldes väga halvaks. Aga mille põhjal oskasid elanikud aukusid teekattes ja tee remonti üldse hakata seostama mahavõetavate puudega?
Nii et siin hr. Vakra vist "ajab midagi segamini". Need puude mahavõtmist heaks kiitvad "vihased kirjad" hakkasid tulema ilmselt alles pärast seda, kui selgus, et puude mõttetu mahavõtmise vastu hakati protesteerima. Protesteeriti muidugi juba ka varem, kohe projekti avalikustamise järel. Aga nendele protestidele ei vaevunud vastama ei hr. Vakra (kellele need avalikustamise protseduuri nõuete kohaselt adresseeritud olid), ega ka Tallinna Linnavalitsus, kellele ta need edastanud oli. Nende puude mahavõtmist toetavate "vihaste kirjade" kirjutamine paistab aga nagu üsna hiljuti alanud ja juhitud/organiseeritud tegevus olema.
Asja enda juurde tagasi tulles peab veel ütlema, et ei pea olema just selgeltnägija, et taibata, et enamus nendest puudest tegelikult ehitust oluliselt ei seganud. Seetõttu on täiesti arusaadav, miks projekti avalikustamisel elanikkonnale välja pandud materjalis polnud puude mahavõtmisest mingit otsest märki (ehkki ringtee osas võis ringtee servale jääva neljast puust koosneva grupi osas seda aimata). Kuid siis oli ka ringtee ise veel alles küsimuse all.
Praeguseks on ringtee asi ilmselt ühepoolselt ära otsustatud, ja need miljonid, mis ringi ehitamine kallim on kui tavaristmik, saavad kulutatud ringi ehitamiseks. Isiklikult pean siiski väga tõn8auml;pliseks, et see ringtee tulevikus (võib olla üsna l&aum;hedases isegi) likvideeritakse, mis jällegi läheb midagi maksma. Aga mõne kilomeetri jalgrattatee jaoks vajalikku raha otsitakse ikka ja jälle, aga ei leita kuidagi, sest see on maetud mittevajalikesse kuid plaanidel ja joonistel nii ilusana näivatesse ringteedesse, mis on kellelegi nii armsad (muidugi mitte autojuhtidele, ega vist ka jalakäijatele).
Ametimeeste jutuosavusest peaks mitmekümneaastase ajakirjanikutöö kogemusega ajakirjanik küll piisavalt teadlik olema, et mitte kõike nende poolt öeldut kohe lausa faktidena võtta ja artiklis ette laduda. Pealegi on mitmed asjaosalised (ametimehed) ka ise kinnitanud, et puude mahavõtmisel olid "teised tagamõtted ja põhjused". Jääb vaid ära arvata, millised.

Tema sõnul on ehitajal praegu luba 27 puu raiumiseks. Kui kohalikud inimesed sellele väga vastu on, võib 20 puud säilitada, ent see toob kaasa projektis olevast jalgrattateest loobumise. Jääb lihtsalt tavaline trotuaar.

"Niisugust lahendust taotlevad põhiliselt Nõmme Tee Seltsi liikmed, kuid linnaosavalitsus ei ole selles osas lõplikku seisukohta võtnud," ütles Vakra eile enne õhtul toimunud koosolekut, kus kohalikele elanikele tutvustati Pärnu maantee uuendamise olukorda.

Kommentaar:
Nõmme Tee Selts ja Nõmme Heakorra Selts ning mitmed Pääsküla elanikud ei protestinud mitte jalgrattatee rajamise vastu, vaid selle vastu, et asfaldi ja kivikatte alla on kavandatud Pärnu maantee peaaegu kogu tema laiuses, tarast tarani. Kõige kitsaimas kohas (Kadaka puiestee ringi poolt Pääsküla poole tulles Kastani tänava kandis) on Pärnu maantee 15 m laiune ja pargi kohast edasi Kivimäe poole minnes aina avardub, alguses 18 meetrini (vana bussipeatuse kohal) ja natuke maad edasi juba tublisti üle 20 meetri. Seal on ta siis juba pea kaks korda laiem, kui 11 m laiune Kadaka puiestee, kus kah õnnestus kõik kuidagi ära paigutada (peale jalgrattatee ja haljastuse).
See, et toredad männid (mis mitme inimese arvates olid lausa Pääsküla visiitkaartiks) võeti maha 18 m laiusest kohast vana bussipeatuse juurest, oli ikka tõeline nõmedus. Vaid sada meetrit Kadaka ringtee poole peab sama tee ära mahutama 15 m laiusele alale. Kas tõesti olid need männid nii ohtlikud puud, et jalgrattatee pidanuks nendest mööduma vähemalt 3 m kauguselt? (18-15=3)

Nõmme linnavalitsuse idee on selles, et Järve Selveri juurest algav jalgrattatee, mis kulgeb mööda endist raudteetammi ning jõuab välja Pärnu maantee äärde, peaks kulgema edasi ka Kadaka puiesteeni. Puude mahavõtmisest loobumine jätab selle kava pooleli. Samas on teada, et pärast teetööde lõppu istutatakse Pärnu maantee Kadaka puiestee ja Laane tänava vahelise lõigu äärde 35 uut mändi ja 9000 põõsastaime.

"Me ei saa ju avada rattateed, kus kasvab kakskümmend puud," märkis Vakra. "See muudab ratturitele ja rulluisutajatele sõitmise ohtlikuks."

Kommentaar:
Jalgrattateest mõne puu pärast loobuma muidugi ei pea. Ja need puud ei kasva sugugi mitte kiuslikult otse keset jalgrattateed. Aga peaks selge olema, et kui jalgrattateed tehakse kõrghaljastusega alale, siis ei pea ta sugugi noolsirge olema. Allpool annab liikluskorralduse peaspetsialist selles osas päris hea selgituse.
Lisaks on juba ammusest ajast teada ka raudteega võrreldava sirgusega jalgrattatee rajamise võimalus mööda raudteeäärset tühja ala. See jalgrattatee viiks mööda raudtee äärt Hiiult Kivimäele, ja sealt edasi Pääskülla, kus ta läheks jaama juurest läbi ilusasti kuni Kadaka puiestee otsas oleva ringteeni välja.
Kas hr. Vakra vaikis selle asjaolu meelega maha? Või polnud ajakirjaniku sulg küllalt käbe öeldut kirja panema?
Mis puudutab Nõmme Linnaosavalitsust, siis pole sellel ilmselt üdse olnud mingit "oma seisukohta". Linnaosavalitsus on vaikides nõustunud kõigega, mida Tallinna Linnavalitsuse vastavad osakonnad ja nende ametimehed on välja pakkunud.
Aga oma seisukoht neil võinuks oma nimetuse ja olemasolu õigustamiseks siiski olla. Pealegi on linnaosas ikkagi ametis ka linnaosa arhitekt ja peaspetsialist, ning lisaks on hr. Vakra ise kõrgharidusega keskkonnakorralduse spetsialist. Naljakas küll, kui tema, kes oma eriala eetikareegleid järgides peaks olema orienteeritud looduse kaitsmisele, ajab jutus segamini mõned puud ja 27 puud, kui räägib puude mahavõtmisest. Jutt pole ju raielangist kusagil metsas, vaid enam kui 10 000 elanikuga Pääsküla keskuseks peetavast kohast.


Ringtee rahustab

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Vello Lõugas kinnitas, et jalgrattatee ei pruugi olla noolsirge, vaid võib ka puude vahel loogelda. See tähendab, et Pärnu maanteel õnnestub ehk osa mände siiski säilitada.

Ohutusest rääkides ütles ta, et jalgratturid ja rulluisutajad peavad sõites ikka ette vaatama, mitte pimesi sõitma, ning teele jäävad puud tuleks tähistada.

Kommentaar:
Peaspetsialisti suust kuuleb täitsa loogilist juttu. Ütlemata jäi tema poolt küll see, et tee ääres kasvavad puud on reeglina ikka üsna ühes reas, nii et suurt jalgrattatee looklemist polegi ette näha, pigem ikkagi vaid jalgrattaraja ühe (autoteest kaugema ehk kõnniteepoolse) liiklemissuuna mõningast kitsenemist puude kohtades. Kõnnitee ja jalgrattatee eraldajana võivad puud mõnes kohas isegi väga omal kohal olla (seda oleksid ilmselt olnud mahavõetud puud bussipeatuse juures, sest seal oleks kõnnitee läinud läbi puude ja aia vahelt, jalgrattatee aga sõidutee poolt, ja sama ülesannet oleksid täitnud ka mõned teised mahavõetud puud).
Nii et säilitada oleks saanud mitte osa mände, vaid praktiliselt kõik säilitamist väärinud männid, kui vaid oleks selleks tahtmist olnud.
Kummaline on aga see, et sama loogika järgi ei tegutsenud ei peaspetsialistist kõrgemates ametites olevad juhid, ega projekteerijad, ja lõpuks ka mitte ehitajad (aga kirvemeestelt olekski vist juba liig seda nõudma hakata, kuigi ka nendest nii mõnelgi on kõrgharidust kinnitav diplom ette näidata). Nende puhul tundub kehtivat vist hoopis teine loogika (mille vaste rahvakeeles oleks vist lollus).

Ringtee vajadust Suvila tänava ristmikul põhjendas Lõugas aga liikluse rahustamise vajadusega, nii loodetakse hoolimatuid kihutajaid ohjeldada. Puude säilitamise eesmärgil on võimalik ringi läbimõõtu vähendada.

Ülejäänud pisematele ristmikele paigutatakse ohutuse tagamiseks jalakäijate foorid.

Kommentaar:
Ilmselt oleks valgusfoorist piisanud ka Suvila ristmiku puhul, sest see pole sugugi suur ristmik. Suvila tänava suunaline liiklusvoog jääb Pärnu maantee omale alla tubli 10 korda. Juba ainuüksi see asjaolu teeb ringliikluse sellel ristmikul mõttetuks.
Lisaks veel kaasneb ringteega hulk muid probleeme, eriti antud kohta silmas pidades - arhitektuuriline sobimatus kohaga (taustaks on Pääsküla arhitektuuriliseks pärliks peetav ja kaitse all olev Pääsküla jaamahoone), ruumi puudumine (pool ringteest on ette nähtud rajada pargi sisse).
Lõpuks olgu öeldud veel see, et ka jalakäijatele pole ringtee mingi ohutu koht. Pigem on ringteed jalakäijatele isegi ohtlikumad kui valgusfooridega ristmikud.
Ka liikluse rahustajana on ringtee efekt minimaalne, sest kohe pärast ringteed alustavad autod ja muud mootorsõidukid kiirendust, mis tänapäeva autodel tõstab kiiruse mõne sekundiga endiseks. Nii et loota ühe ringtee rahustavale ja hoolimatuid kihutajaid ohjeldavale efektile 3-kilomeetrisel lõigul (Hiiuni, kuhu vist tuleb järgmine suur liiklussõm, Tallinna Linnavalitsuse osakondade ja spetsialistide ringteelembelisust arvestades arvatavasti jällegi ringtee) on tõeliselt naiivne, isegi lapsik - tundub, nagu need mehed ise autoroolis ei istukski.

Pärnu maantee uuendamine Laane tänava ja Kadaka puiestee vahel läheb maksma 48,4 miljonit krooni. Sinna paigaldatakse ka kanalisatsioon, sadevete ärajuhtimise torustik ning tehnovõrgud.

Peatöövõtja Tallinna Teede AS peab tagama tööde lõpetamise 30. septembriks.

 

Artikli originaal: http://www.postimees.ee/?id=25195&r=140&print=1.

Loe ka kommentaare ajalehe Internetileheküljel.


Täiendavat informatsiooni leiate leheküljelt http://www.elin.ttu.ee/~parveto/Architec/Paaskula/Parnumnt/Index.htm.

URL: .
Last revised: 28.08.2008.