Avalik koosolek "Nõmme üldplaneeringu projektist"
Nõmme Kultuurikeskuses
18. november 2017

Liiklusest Nõmmel
ja Nõmme keskuses

 Toomas Parve 
Nõmme tee Selts


1. Liiklusest Nõmmel üldse

2. Kuidas linnavalitsus Nõmme liikluse probleemidele läheneb

3. Nõmme Keskuse liikluse rekonstrueerimise projekt (2017)

4. Kuidas nõmmekad tahaksid asja lahendada ? (Kokkuvõte)









1. Liiklusest Nõmmel üldse

1.1. Nõmmesisene liiklus:
          - Autoliiklus
          - Jalakäijad, jalgratturid jt. omal jõul liikujad (kergliiklus)
          - Sportlik liikumine
          - Ühistransport
1.2. Transiitliiklus. 






1.1. Nõmmesisene liiklus

Nõmmesisese liikluse all on siin mõeldud Nõmme elanike enda osalust Nõmme liikluses.

Autoliiklus.
Elanikke on Nõmmel umbes 40 000. Autode arv Nõmmel on umbes 20 000.
Kui need autod kõik korraga 5 m vahekaugustega tänavale tuleksid, saaksime autoderea, mille pikkus oleks ligilähedaselt võrdne Nõmme tänavate kogupikkusega. Loogilisema, kahesuunalise paiknemise korral, kasvaks vahekaugus autode vahel 15 meetrini).
Selline olukord võiks tekkida näiteks mingi suure katastroofi korral ja siis oleks liiklus ka absoluutselt umbes.

Igapäevaselt kõik autod korraga liiklusse ei lähe, vaid teevad seda paartunnise ajavahemiku jooksul. Aga kuna nad jõuavad välja vähestele suurtele transiitliiklusest juba täidetud magistraalidele, on need ikkagi tundideks umbes, sest parimal juhul lasevad need läbi mõned tuhanded autod tunnis.
Autoliikluse küsimuses võib ilmselt lähtuda seisukohast, et lähemal ajal selles suuri muudatusi ei tule. Aeglane autode arvu kasv muidugi jätkub.
Siiani ei ole vähenenud elamuehitus Nõmme sees.
(Näiteks on kavandatud ülitihe "mikrorajoon" Vana-Pääskülas Pärnu mnt.457 a-b-c-d-e-f-g-h-i - 9 maja, laialdane elamuehitus Särje tänaval, jm.)
Oletatavasti Nõmme elanike autokasutus samuti ei vähene.
Lootus, et paljud nõmmelased hakkavad palju rohkem kasutama jalgratast ja ühistransporti pole tõsiselt võetav.
Hoiatus: Otsus jalgratturina n.ö. kamikadzena tipptundidel liiklusesse minna on üsnagi võrreldav enesetapukatsega, rääkimata variandist, kus laps on tagaistmel.

Politseid pole näha, kui just parajasti ei toimu "Kõik puhuvad!".
Pole sugugi haruldane kui 30 km/h alas sõidetakse kiirusega 70 km/h, 40...50 km/h kiirus on aga peaaegu et tavaline.
Kui seal sõita 40 km/h, istub sulle kohe kukile mõni suurema kaalu ja gabariitidega liisitud linnamaastur, mille liisinud omanikul pole eriti sooja ega külma sellest, kui auto matsudest natuke kannatada saab (niikuinii liisib ta varsti uue), ja millele (maastikuauto ikkagi) lamavad politseinikud tegelikult erilist probleemi ei tekita, suuremad asfaldikuhjad siiski.
Kui sõita mööda Raudtee tänavat Hiiult Pääsküla poole liiklusmärkidel märgitud kiirusega 30 km/h, jääd sa kõigile teistele jalgu. Videost on näha, et enamik juhte ei hooli sellel tänaval kiiruspiirangust ning sõidavad pigem 50 km/h, kui mitte isegi kiiremini.
(https://www.youtube.com/watch?v=oBlEgqmmIpg)


Suurimateks probleemideks on ristmikud, s.t nende läbilaskevõime tipptundidel, Kadaka puiestee puhul ka väike tee laius.
Probleemseimad nendest on Nõmme Keskus, Hiiu, Vana-Pääsküla.
Ristumised raudteega on teine kitsaskoht. Toimivaid raudteeülesõite on kolm - Nõmmel, Hiiul ja Pääskülas.
Suletud on raudteeõlesõidud Rahumäel ja Kivimäel
(ja mingi ülesõidu võimalus on kunagi olnud ka Pääsküla jaama juures, kus raudtee juurde viib paekividest tee)


Nõmme Keskus
Keskuses liikluse korraldamise lahendusi on aja jooksul välja pakutud mitmeid.
Üks nendest 1998. aastal oli möödasõidutee Turu juurest Hiiule kitsarööpmelise raudtee tammi mööda, ringteega ristumiskohal Ehitajate teega.
See oli sedavõrd vastuvõtmatu lahendus, et tekitas Nõmme elanike seas tõsise vastuseisu.
Just selle lahenduse kui "ainuõige" pealesurumine viis initsiatiivgrupi moodustamiseni, millest hiljem sai Nõmme Tee Selts (www.nommeteeselts.ee).
Mitmele juhtivale poliitikule (ja vist ka ametnikule) sai nõmmelaste enamuse soovi jäärapäine ignoreerimine ja sellele lausa vastu tegutsemine järgmistel valimistel ka saatuslikuks (nii et häältesaak langes mõnedel neist lausa kümme korda).
Selle möödasõidutee asemel on kitsarööpmelise raudtee tammi peal nüüd kergliiklustee, seda ka Rahumäe ja Liiva suunal (kus "superlahenduse" realiseerimisel oli ees veel tõsine takistus ajaloolise raudteeviadukti näol).

Kõik see tekitas suuremat huvi poliitikute poolt väitlustes kasutatud "teaduslikeks uuringuteks" nimetatud teoste vastu. Lähemal vaatlemisel selgus, et need on üsna ilmselt olnud kellegi tellimustööd nende poolt aetud asja õigustamiseks.
Ja ega töö tegija leivaisa (tellija) soovile ju saagi vastu hakata. Ega siin asi lihtsalt poliitilises või erialases veendumuses pole olnud. Seda kinnitab vahest ehk ka osa tegelaste poliitiline pagendamine või lausa süüdimõistmine seaduste järgi (tõsi, seda vist hilisemal ajal ja teistes asjades).
Kogu selle lähteandmetega manipuleerimise ja teistest võimalustest möödavaatamise osas tegi Seltsi asutajaliige Andres Udal omapoolse ülevaate, mille ta esitas 1998. aastal.
Ülevaade Versioon 3: 29.10.1998.
T e e s i d :   "Nômme kaldapealse tee probleem ja lahendused".
(http://www.yva.ee/parveto/Architec/NommAlgR/Positpr.htm).

Lahendusteks on pakutud ka tunneleid/sildu (k.a. ringtee raudtee all Rahumäe ja Nõmme vahel), ja raudtee alt vabanenud ala kasutuselevõtmist möödasõiduteena otse Rahumäelt Hiiule (üks sõidusuund ainult).

Hiiu
on keeruline liiklussõlm peamiselt selle tõttu, et on seotud raudteeülesõiduga.
Varasemalt pakutud lahendused (näiteks ringtee) ei olnud õiged, sest siin on olemas selgelt ülekaalus (Pärnu maantee) või prioriteeti omavad (üle raudtee tulevad) liikumissuunad.
Lahendusena on pakutud tunnelit raudtee alt läbi (Pargi tänava pikendus).
Sama probleem vaevab mõneti ka Pääsküla suurt ringteed Kadaka puietee otsas.

Vana-Pääsküla/Laagri
Siin on probleemiks suure kiirusega (90 km/h) sisenevate autode troppi kogunemine kiiruse langemisel 50 km/h peale.
Aitaks sõiduradade arvu kahekordistumine 2x aeglasemas alas. See ongi lõiguti ära tehtud, aga mitte täielikult. Lisaks rikuvad asja ära valgusfoorid (seal pole "roheline laine").
Valgusfooride probleem jätkub mingil määral kogu Vabaduse puietee ulatuses, kuigi lõiguti on seal "roheline laine" toimiv.

Jalakäijad, jalgratturid jt. omal jõul liikujad (kergliiklus) .
On selge, et jalakäija, kellest peaaegu riivates tuhiseb mööda 100kg kaaluv sportlik jalgrattur kiirusega 40 km/h, loobub pärast rohkeid sedalaadi korraliku adrenaliinisüsti andavaid "üllatusi" kiiresti oma ohtlikust jagsikõndimise harjumusest sellisel kergliiklusteel. Tänavamüras tema lähenemist pole kuulda.
Erivajadustega inimestega arvestamine on omaette teema, mida siin ei hakka lahti harutama.

Kergliiklus on saanud paljude poliitikute ja ametnike lemmiksõnaks kui uudissõna, millele saab suhteliselt suvaliselt mõtet anda. Tegelikult on kergliikluseks nimetatava liikluse alla liigitatavate liikumisviiside puhul tegemist ikkagi üsna erinevate liiklusvoogudega.
P.S. Elektrijalgrataste buum on meil alles ees. Kuigi esialgu on neil kiiruse osas piiranguks seatud 25 km/h, on need suhteliselt hääletud masinad uus potentsiaalne oht jalakäijatele.
õnnetustest kergliiklusteedel (mis juhtuvad tihti lastega, sest lihtsalt jalakäijatel pole sinna eriti asja) ei kuulu sugugi ainult kergete kilda, sest ühe kokkupõrke osalise kiirus kipub alati olema suur.
Meeldetuletuseks siinkohal fakt, et kokkupõrke jõud/kineetiline energia kasvab teatavasti kiirusega ruudus, ehk siis kiirusel 15 km/h jäävad luud-kondid reeglina terveks, kiirusel 30 km/h on jõud kokkupõrke korral mitte kahe, vaid neljakordsed, ja kiirusel 45 km/h (sportlik kihutaja taganttuules ja kergelt allamäge teel) aga juba kaheksakordsed. Viimasel juhul on luumurrud otsasõidul peaaegu et garanteeritud, nagu ka muud kaasnevad traumad (muljumised, põrutused, venitused, kiivri puudumisel ka rasked peatraumad).

Sportlik liikumine.
Kergliiklusteed peavad täitma ka sportliku liikumise teede ülesandeid. Kuivõrd on teed, mis peaksid olema ühendusteed teatud paikade vahel, ja sportliku eesmärgiga liikumine üldse ühildatavad, on omaette küsimus.
Suusaradade osas tuleks Nõmmel üht-kui-teist ette võtta. Piki Mustamäe serva kulgev rada ei jätku Hiiu-Suurtükist Glehni pargi suunas metsa all, vaid peab tulema sealt tänavale. Ilmselt on veel teisigi selliseid näiteid.
Jooksuradadega on mõnevõrra lihtsam, sest need võivad häda korral ka piki tänavaid kulgeda ja suuremaid teesid isegi ületada (alt läbi minna).


Ühistransport.

Rong.
Rong on Nõmme algusaastate põhilisest liikumisvahendist taandunud kolmanda järgu transpordivahendiks isikliku auto ja bussi järel. Pole ka ime, kui päevaste reiside arv on jäänud peaaegu samaks, mis see oli 1928. või 1946. aastal, rääkimata n.ö. hiilgeajast 1980. aasta paiku.
Tegelikult sai rong juba 1960-ndatel transiitreisijate pärusmaaks. Kuid tolleaegsed rongid olid väga mahukad (reeglina 6 vagunit, igaühes üle 100 istekoha). Nii võisid need tunnis Tallinna toimetada kuni 5000 reisijat, kellest mitu tuhat olid ilmselt Nõmmelased.
Üheks rongi kasutamise probleemiks on raudtee paiknemine peamistest asustuse raskuskeskmetest suhteliselt kaugel, nagu näiteks Nõmme suurima asumi Pääsküla kaugemad osad, kust on lähimasse rongipeatusse tublisti üle kilomeetri.
(ja mis koosneb tegelikult mitmest asumist, mida aga linnajuhid ja -ametnikud kuidagi märgata ei taha).
Lisaks on raudtee ümber mitmes kohas veel distantsiloov n.ö. tühi ala.
Liiga hõredalt paiknevad ka peatused (need on kunagi tehtud massiivseid ronge arvestades).
Ilmselt veel muudki, nagu sõiduplaanide ebasobivus (trammi see võib olla ei puudutaks), ja tipptundidel äärmuseni täis rongid.
Kõigele lisaks ei vii rong mitte sinna, kuhu soovitakse minna, vaid Balti jaama (ka mitte Ülemistesse).
Kunagine lõpp-peatus Mere puiestee ääres jäi ära (nagu ka otseühendus Pirita-Lasnamäe suunal, ilmselt praegu tehtava Reidi tee kohal).

Buss.
Buss on möödunud rongist ka reisijate arvu poolest.
Liinid on viimased 25 (või isegi 40) aastat püsinud praktiliselt samadena, kuid need ei tundu kuigi hästi sobivat paljudele nõmmekatele.
Kusagilt väljastpoolt Nõmmet algavad ja kuskil Nõmme servas lõppevad liinid pole ilmselt need, mida soovitakse näha. Võib olla mööda Vabaduse puiesteed kulgevad liinid on siin erandiks.
Bussiliiklus sobib ikka paremini kooli või turule sõitmiseks, veidi toekamal patsiendil võib olla ka arsti juurde minekuks.
Liinide struktuuri osas on kriitikat tehtud palju. Vastuseks Transpordiametilt ikka - pole tasuvad liinid.
Aga kust nad seda nii kindlalt teavad, jäetakse targu selgelt välja toomata.

Takso?
Praeguse rikkuse taseme juures jääb takso kasutamine marginaalseks.
Väga vajalik oleks see liikumisviis vanuritele ja noorte lastega emadele. Ma ei tea, et linna(osa)valitsus oleks üles näidanud aktiivsust. Kogu aur oleks nagu läinud Uberite ja muude IT-pisi-imede peale, või on uhkus nende pisitrikkide olemasolu üle uinutanud mõistuse.

Aga kuhu jäi tramm?
Trammiteeks on pakutud kasutada raudteed, aga ega see väga hästi ikka ei õnnestu, sest raudteel on erinevad liiklemise reeglid kui trammidel. Raudteeülesõitude osas tekiks selle tõttu samuti probleeme.
(Tõkkepuud lastakse praegu automaatselt alla rongi olles 800 m kaugusel, jm.)
Juttu on olnud trammiliini pikendamisest Tondilt Viljandi maantee alguseni.
Aga kuhu edasi? Koju tuleks sealt minna kas jalgsi või bussiga.


1.2. Transiitliiklus.

Transiitliiklus moodustab suure osa Nõmme liiklusest. Aga transiitliiklus on koondunud peamiselt magistraalidele, kus see tööpäevadel ja teatud tundidel võib mõnedes kohtades moodustada hinnanguliselt kuni 90% liikluskoormusest.

Mitmes kohas puudutab transiit aga ka tavalisi tänavaid (Keskuses Valdeku ja õie, Hiiul Hiiu ja Pargi, Pääskülas Veskimöldre suunalt Kalda tänavale).

Autode koguarvu poolest on transiitliikluse puhul tegemist Nõmme enda autode arvuga võrreldava suurusega, mis päevases koguarvestuses võib ka ületada Nõmme enda autode üldarvu.

Lähemas tulevikus võib Nõmmet läbiv transiitliiklus veel mõnevõrra intensiivistuda selle tõttu, et lähivaldades valmivad aina uued ja uued "külad põllul".


2. Kuidas linnavalitsus Nõmme liikluse probleemidele läheneb

2.1. Linn soovib avada Nõmmet kui tõket transiitliikluse jaoks teel Tallinnasse nii palju kui võimalik olemasolevate magistraalide laiendamise teel või täiendavate läbivate või möödaviivate magistraalide ehitamise teel (Pääsküla möödasõidutee)

2.2. Kohaliku liikluse probleeme püüab linn lahendada sellega, et kehtestab piiranguid kohalike elanike liiklusele piirates lubatud liiklemiskiirust suurtel aladel (n.ö. "õuealadel") 30 km/h (või isegi õuealadele seadusega kohustusliku 20 km/h), kus kõik ristmikud on võrdõiguslikud, ja sisuliselt sundides sellega mootorsõidukeid esimesel võimalusel välja sõitma mõnele reeglina väga koormatud magistraalile.

2.3. Milliseid lahendusi linnavalitsus pakub ?


      Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ei saanud tulla,
      kuid lubas kedagi osakonnast võimaluse korral saata.


"Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava"
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=119097&q_sort=elex_akt.akt_vkp.

"Tallinna teede ja tänavate remondi normatiivid".
Kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2003 määrusega nr 94.
incl. Tallinna Kommunaalameti tegevused teehoiu parima tulemuse saavutamiseks.
 

Ilmselt on veel mitmeid muidki kavasid, juhendeid ja määrusi.



2.1. Avada Nõmme kui tõket transiitliikluse jaoks teel Tallinnasse nii palju kui võimalik olemasolevate magistraalide laiendamise teel või täiendavate läbivate või möödaviivate magistraalide ehitamise teel (Pääsküla möödasõidutee)

Vabaduse puiestee laiendati 5-realiseks, Pärnu maantee 3-realiseks, ja Männiku tee 5-realiseks.
Laiendada ei ole saadud Kadaka puiesteed, Valdeku ja õie tänavaid, Hiiu ja Pargi tänavaid.
(Neist viimase puhul on mõningaid võimalusi)
Kõik magistraalide laiendamised on tehtud väitega - kõik see on tehtud Nõmmekate jaoks.

Pääsküla möödasõidutee on omaette teema, sest see hävitaks suure tüki metsa, eraldaks Harku metsa ja raba kui puhkeala Nõmmest, ja oleks ilmselt tõmbejõuks kinnisvaraarendusele.


2.2. Kohaliku liikluse probleeme püüab linn lahendada sellega, et kehtestab piiranguid kohalike elanike liiklusele piirates lubatud liiklemiskiirust suurtel aladel (n.ö. "õuealadel") 30 km/h (või isegi õuealadele seadusega kohustusliku 20 km/h), kus kõik ristmikud on võrdõiguslikud, ja sisuliselt sundides sellega mootorsõidukeid esimesel võimalusel välja sõitma mõnele lähimale reeglina väga koormatud magistraalile.

Tinglikult kuulutati "õuealaks" peaaegu kogu Nõmme - 3 km lai ja 7 km pikk - maailma suurim õu ilmselt. Selle õue ilu rikuvad ainult tarad ja mõned magistraalid.
Erinevalt tõelisest õuealast ei anna kiiruse piiramine siiski jalakäijatele võrdseid õigusi - nad peavad jääma kõnniteele.
Linnavalitsus jõudis oma liikluskorralduslikus tegevuses selleni, et pikim terviklik "õueala" on üle 2 km pikk (Hiiult Pääsküla depooni).
Sellest välja pääsemiseks on ainult üks võimalus - ülimalt ülekoormatud Vabaduse puiesteele (muidugi, kui sinna välja keerata üldse õnnestub).
Lisaks enamusele liiklejatele absurdsena tunduvale kiirusepiirangule, mida muidugi hakati ignoreerima massiliselt selle absurdsuse tõttu (ilmsel polnud liiklusekorraldajatel kohalikest liiklusoludest kuigi head ettekujutust - juhinduti vaid mõnest(kümnest) kaebusest kihutajate kohta. Seda, et kihutajad on hoopis omaette kategooria sõidukijuhte - pole liikluse korraldajad vist ikka veel taibanud, seda rullnokluse ja muu liiklushuligaansuse ligi poolesaja-aastase ajaloo jooksul).
Aga alles see oli kui lubatud kiirus linnas oli isegi 60 km/h. Autosid oli küll vähem, kuid mitte suurusjärgu võrra, vaid 2 korda.
(NB! Paluks mitte segamini ajada bensiinikriisi ajaga, kui mitme aasta jooksul autod ei saanud sõita kütuse puudumise tõttu).
Veel natuke kiirust alla, ja olemegi jõudnud tagasi natuke rohkem kui 100 a. tagasi Inglismaal kehtinud reegli juurde - auto ees peab liikuma inimene punane lipp käes. Kas ka iseliikuva auto ees?

Kiirusepiirangu(te)st üldse mitte hoolivad jalgratturid juba kihutavad autost mööda, tehes seda mõnigi kord ohtlikul viisil paremalt poolt. Sedasama teeks ka ratsanik, ja võib olla ka nobedam troska, kui sooviks.
Peaaegu kõik ristmikud (90%) on nn. võrdõiguslikud, mis põhjustab liikluskonflikti ohu praktiliselt igal ristmikul.
(Selge "Liiklusseaduse" 2/3/6 rikkumine)
Tahtmatult tekib küsimus, kas see inimene, kelle taktikepi all kogu see supp on kokku keedetnud üldse oli mõtlemisvõimeline?
(Praegu vist kannab üks eesmõtleja kohtulikku karistust, nii et tema järeltulijad ei pea enam tema jutu peale noogutama, vaid võivad ka oma peaga mõelda, veel parem oleks, kui nad ka vastava "loomkatse" korraldaksid - seekord iseenda peal ja ka oma autoga).

Tekkinud on üks uus tendents - sõita tee keskel või isegi vasakule poolele kaldudes - nii näeb "pimeda" nurga taha paremini.
Sellest autoliikluse jaoks väga ebamugavast alast välja pääsemiseks on ainult üks võimalus - jõuda kiiresti lähima magistraali peale.
(Pääsküla puhul ülekoormatud Vabaduse puiesteele, muidugi, kui sinna "välja" keerata üldse õnnestub tipptunnil).

2.3. Milliseid lahendusi linnavalitsus pakub ?

Radikaalsete lahendustena "iga häda vastu" on linnavalitsus välja pakkunud uute magistraalteede rajamist (Pääsküla ümbersõidutee) ning viaduktide ja tunnelite rajamist magistraalidest või raudteest üle või alt läbi (Nõmme Keskusesse, Rahumäe ja Nõmme vahele, Hiiu liiklussõlme, Hiiu-Suurtüki tänava alla, Pääskülla raudtee alt läbi või ka üle raudtee). Kergliikluse osas mõned realiseerimise näited on ka olemas.
Praktiliselt piirdutakse aga valgusfooridega - Vabaduse puiesteel "rohelises laines", Nõmme keskuses, Hiiul ja Männikul.
Lisaks pakutakse kõikeraviva toimega rohuna ikka ja jälle ringteesid.
Kõige radikaalsemate lahenduste realiseerimast takistab aga rahapuudus.
Kas see pole Nõmme jaoks aga hoopiski mitte õnn olnud?
Vist küll, sest Nõmme neid monsterehitisi ei vajaks. Muidugi, kui Õismäe kaotas Haabersti ristmiku Linnavalitsuse poolt heaks kiidetud lahendusega mõnedel hinnangutel 1600 puud ehk peaaegu poole kõrghaljastusest, siis Nõmme jaoks oleks ka 10 000 puu kaotus vaid pisike osa olemasolevast kõrghaljastusest. Nõmmel on ikkagi veel 100 puud elaniku kohta. Lasnamäel ja Õismäel on aga vastupidi, 100 inimest puu kohta. Olukord "paraneb" mõlemas suunas, ja kunagi võib olla võrdsustub. Uued arendused, nagu 200 autoga Pärnu mnt 457 (9 korterelamut 160 korteriga 10 000 ruutmeetrisel maatükil (mis ületab kõvasti isegi Lasnamäe keskmist tihedust) annavad oma panuse.
("Mägede" traditsiooni järgides võiks seda kanti näiteks Rabamäeks nimetama hakata)


Nõmme keskuse liiklus. Lahendusi on aja jooksul välja pakutud mitmeid.
Praeguseks välja kujunenud lahendus on mingis mõttes küllaltki optimaalne.










Hiiu liiklussõlm.
Kümmekond aastat tagasi siia pakutud hiigelringtee umbes praeguse kergliiklustee alguse ja parkla kohal, midagi sellist nagu see on Pääskülas Kadaka tee ristmikul, aga kohati mitmerealine või lisaradadega ja väljapääsuga rautee ületamise suunal (võibolla raudtee alt).
Nüüdseks on Hiiu 100 tamme park ja kergliiklustee sellisele lahendusele praktiliselt kriipsu peale tõmmanud.
See poleks olnud hea lahendus, sest siin on kindlalt ülekaalus üks suund (piki Pärnu maanteed), mida segavad ristsuunalised liiklusvood, neist üle raudtee tulev "peateena".
See on seotud ka Raudtee tänava kasutamisega liikluseks Rahumäe poolt otse Hiiule ilma Nõmme keskust läbimata.
Raudtee tänav oleks selles osa laiendatav Nõmme jaama kunagise 3. harutee likvideerimise tulemusena vabanenud ruumi arvel.

Pääsküla ümbersõidutee.
Seda varianti on pakutud "päästerõngana" Kadaka puiestee, Pärnu maantee ja Nõmme keskuse liikluse osas. Nõmme Tee Selts on järjekindlalt olnud selle "lahenduse" vastu.
See lõikaks sisuliselt läbi ühenduse Harku metsa ja rabaga. See suurepärane looduslikult hästi säilinud ala on nüüd saamas arendajate tegutsemise tallermaaks. Seal on teostatud isegi lageraiet juba.
Tee või isegi ainult tänava olemasolu metsa serval avardaks nende tegevusvõimalusi veelgi - mõlemale poole teed/tänavat saaks jälle rohe-arendusala teha (Nõmme üldplaneeringus siiani kasutatav terminoloogia).
Harku metsa ja raba kuulutamine kaitsealaks on ebaõnnestunud peamiselt selle ala suurema osa kuulumise tõttu Harku vallale, kes pole sellest olnud huvitatud.
Kadaka puiestee liikluskoormuse vähendamine jääb aktuaalseks.
Kalda tänava kasutamine magistraalina peamiselt Veskimöldre elanike poolt on üks "loomulik" ise tekkinud lahendus.



3. Nõmme Keskuse liikluse rekonstrueerimise projekt (2017)

3.1. Mida ja kas üldse on vaja Nõmme Keskuse liikluse osas
       ümber korraldada ?

3.2. Kuidas linnavalitsus tahaks asja lahendada ?
3.3. Nõmme Keskuse liikluse rekonstrueerimise projekti (2017) hinnang


http://www.tallinn.ee/est/nomme/Nomme_keskuse_ristmik.




3.1. Mida ja kas üldse on vaja Nõmme Keskuse liikluse osas ümber korraldada ?


Mida on vaja nõmmelaste seisukohalt vaadates.
Nõmmelaste seisukohalt on esmase tähtsusega läbipääs Keskusest, et liikuda Tallinna teistesse linnaosadesse, peamiselt tööle ja töölt koju.
Nõmme keskusest rääkides puudutab see umbes veerandit nõmmelastest, aga selle juures lausa igapäevaselt.
Võrreldava tähtsusega on juurdepääs Nõmme Keskuses asuvatele asutustele ja ettevõtetele, kõige massilisemalt ilmselt Nõmme turule.
See puudutab suuremat osa nõmmelasi, kuid mitte just igapäevaselt.

Mida on vaja Tallinna linna ja Harjumaa lõunapoolsete lähivaldade seisukohalt vaadates.
Takistusteta ja kiire läbipääs Tallinna kõikidesse linnaosadesse.
(vastavuses Liiklusseadusele, ptk.2, l.3, par.6)

3.2. Kuidas linnavalitsus tahaks asja lahendada ?

      

Nõmme veebileht:
http://www.tallinn.ee/est/nomme/Nomme_keskuse_ristmik.

Nõmme keskuse liikluse lahendusi on aja jooksul välja pakutud mitmeid.
Praeguse lahenduseni on jõutud mitme 10...20 aastase vahega toimunud rekonstrueerimise tulemusena.
Pisiremonte on tehtud tihedamini, sest suur liiklusintensiivsus ja ilmselt ebapiisav teekatte vastupidavus põhjustab selle kiiret kulumist.
Vahepeal üsna hulluks läinud liiklussituatsiooni on mõnevõrra leevendanud Tammsaare tee-Järvevana tee läbimurde avamine.

Kui nüüd saaks tehtud ka otsetee Mustamäelt Viljandi maantee ristmikule !
Selleks on vajalik kas raudteeülesõit või viadukt ja ilmselt ka päris suured ümberkorraldused kogu Viljandi maantee Pärnu maantee ristmiku osas. Ringtee siin suurte liiklusvoogude ristumise tõttu sobivaks lahenduseks ei ole (nagu ei olnud seda ka Haabersti ristmikul).
Aga Nõmme Keskuselt võtaks see maha ilmselt rohkemgi liikluskoormust kui võttis Tammsaare tee - Järvevana tee ühenduse avamine, sest siitkaudu hakkaks toimuma suurem osa Mustamäelt ja Mustamäe tagant lähtuvast ja praegu sundkorras Nõmmet läbivast liiklusest (nö. otsetee).
Lõuna poolt Nõmmet lähtuvast ja Tallinna suunduvast või Tallinnast lähtuvast lõuna poole suunduvast transiitliiklusest nii lihtsalt lahti saada pole võimalik.
Suuri lootusi oli Laagri tagant Harku poole suunduval uuel teel, kuid see realiseeriti suurt hulka ringristmikke kasutades, mis teeb selle tee autojuhtide jaoks väga ebasobivaks. Nii eelistatakse ikka läbi Nõmme sõita.

Ringristmikest üldse:
Need on saanud suure osa autojuhtide jaoks lausa vihkamise objektiks. Ja pole ka ime, kui neid topitakse igale poole, põhjendusteks vaid üldsõnalised ja tihti isegi jaburavõitu väljaütlemised stiilis "liikluse vaigistamiseks", "müra vähendamiseks", "ohutuse tõstmiseks".
Järjekindlalt on ignoreeritud ringteede kohta teada olevat põhilist asjaolu, et ringtee on mõistlik lahendus ainult siis, kui sellele suubuvad teed-tänavad on enam-vähem võrdse liikluskoormusega ja kui see koormus on selle juures muutlik või juhuslik. Võib olla et ainsaks selliseks näiteks on olemasolevate ringteede osas Ehitajate tee ja Sõpruse-Akadeemia ringristmik.
Muutlike ja juhuslike koormuste osas on tänapäeval olemas paremad lahendused läbi autode loendamise või isegi ainult kella tundmise.

Tihti kõrgetel ametikohtadel olevate inimeste suust sellist pooltõdede nämmutamist kuuldes on paremal juhul tulnud muie suule, aga enamikel juhtudel on tekkinud tõsine viha selliste ametimeeste vastu. Mitmetest jutuajamistest on jäänud mulje, et ilmselt kehva või vale erialase ettevalmistusega (n.ö. oma ala kolmemehed) või isegi ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta asjamehed on hiljem kuskil (Euroopas koolitustel käies) midagi sellist kuulnud ja seda aabitsatõde püüdnud siis rakendada nii kuidas jäksavad.
(meeldetuletuseks sobiks siia ehk ka Tondi tänava näide, mis oma olemuselt pidanuks vist üheks magistraalteeks saama)
Need on tihti olnud vägagi demagoogilised jutud, kui mitte lausvaled, ja nende juures on silma/kõrva jäänud see asjatundmatus, millega on püütud oma seisukohti peale suruda (3 dB mürataseme langus, jms.).
Aga "iga loll" saab lõpuks aru, et midagi selles jutus ei klapi. Tegelikkus on kuuldust hoopis teistsugune.

Kokkuhoid liiklusmärkide osas osutus puhtaks bluffiks. Igasuguseid lisateavitusi tuli üles panna nii et vähe ei ole. Plekki kulus kindlasti sama palju kui oleks kulunud liiklusmärkidele (nendel on teatavasti lubatud ka väiksem versioon).
Siiani aga on neid veel vähe, sest kilomeetri kaugusel "õuela" algusest on enamus juhtidest selle asjaolu juba unustanud ja sõidab nagu tavaliselt linnas on lubatud - 50 km/h.
Kohati aga, ilmselt selleks et selle koha peal juhile absurdsena tunduva kiiruspiirangu mõju kuidagiviisi tagada, on neid igal lausa sammul ja viisil, mis kindlasti liikluse ohutust ei tõsta, pigem vastupidi (nagu seda on Raudtee tänav Hiiult Pääskülani).
Tundub, et liikluse korraldajateni ei ole üldse jõudnud teadmine, et sedalaadi piirangutega liiklushuligaane ei taltsuta. Küll aga tekitavad need kohalikule elanikele ja nende liiklusele olulisi takistusi, ja see on juba Liiklusseadusega vastuolus.
Kas tõesti peab ka Liiklusametiga kohtu kaudu hakkama asju ajama.
Politsei ja teiste võimuorganite töö tegematajäämine (õhukene riik) määritakse kaela kohalikele elanikele sundides neid liikuma potentsiaalselt ohtlikumaks muudetud viisil ja liikluse jaoks ebasobivamaks muudetud alas. Tuhanded ja kümned tuhande asjatud pidurdamised ja kiirendamised aastas iga juhi kohta, potentsiaalselt senisest ohtlikumad ristmikud, ja palju muud peamiselt ebameeldivat.
Ja selle peale kostavad ikka ja jälle tüütuseni ära leierdatud Liiklusameti tegelaste misjonärlikud jutud - kannatage, siis läheb kõik paremaks. Näete, rullnokad ongi juba peaaegu kadunud liilusest.
Mainimata jäetakse aga see, et rullnokad on ajaga lihtsalt vanemaks saanud, ja uut nii massiivset rullnokkade põlvkonda pole enam peale tulnud (ega loodetavasti ka tulemas). Liiklushuligaansust on aga ka teistsugust (mida võib vist isegi liiklusterroriks nimetada).


3.3. Nõmme Keskuse liikluse rekonstrueerimise projekti (2017) hinnang

Teedeprojekt OÜ http://www.teedeprojekt.ee/, projektijuht Erik Bauman.
http://www.tallinn.ee/est/nomme/Nomme_keskuse_ristmik.




Peamine ristmik
Üherealine lõik enne Turu bussipeatusi on ebasobiv ja busside ümberrivistumist nõudvana isegi ohtlik lahendus.
Mõeldav oleks eraldi bussiraja avamine, kuhu bussid võiksid keerata liikudes samaaegselt ja paralleelselt autodega ka Hiiu poolt tulles, et mitte takistada sõiduautosid.
Sama sõidurada oleks kasutatav ka pöördeks Vanale Pärnu maanteele, mis võiks olla teostatud õuealana.
Kultuurikeskuse juurde tuleks alles jätta ka mõned vajalikud parkimiskohad Kultuurikeskust teenindava autotranspordi ja invatranspordi jaoks.

Turu ristmik
Jätta alles eraldi ja omavahel eraldatud sisse- ja väljasõidurajad, et parklasse sisenevad ja sealt väljuvad autod ei kohtuks omavahel nö. pöörde sooritamise olukorras.
Tekitada eraldi pöörderada ühelt poolt Suusa tänavale pöörajatel, ja teiselt poolt Mustamäe poolt tulijatele, kes soovivad pöörata Turu parkimisplatsile. Seoses fooriga reguleeritava jalakäijate ülekäigukoha lisamisega peaks see olema teostatav.

Jaama tänava väljasõit (päästjatele).
See tuleb lahendada päästjatee sobival viisil kuni selleni, et päästjad saavad sekkuda fooritsüklisse nii, et ei pea väljasõiduõiguse saamiseks ootama terve tsükli lõppemist ("kõik tuled punaseks" lahendus).
Jaama tänavat ületavate jalakäijate jaoks peab olema selgesti nähtaval viisil eraldatud see ala, millel päästeautod võivad liikuda.

Kõvera tänava/Vana-Mustamäe ristmik.
Selle osa lahendus on täiesti ebasobiv.
Tuleks säilitada suurem arv parkimiskohti (mitte 5), lisaks jätta ruumi autode peatumiseks (reisijate peale- ja mahatulekuks) jalakäijateala servas. Mitte tekitada kunstlikke kitsendusi autode jaoks kohas, kus niigi tuleb liikuda keerulisel viisil.
Väga kitsa Kõvera tänava osas loobuda mõnest parkimiskohast sõidutee servas kõnnitee kasuks.

Bussipeatused.
Kui peaks tulema bussiliin mööda Pärnu maanteed, siis peab ka sellele ette nägema peatuse kohad.
Need saavad olla ainult Pärnu maantee ääres.
Lahenduseks oleks ühe lisasõiduraja tekitamine Kahro maja ette ja bussitasku tekitamine teisele poole Pärnu maanteed.

Puhkealad/Ajaviitelad.
Nendega on ilmselt liialdatud. Jalgpalliväljaku suurune puhkeala - nagu poleks Nõmmelastel aedasid, kus saaks puhata.
Või on need mõeldud külalistele ja turistidele?
Samal ajal kui muus osas on tehtud väga suuri kitsendusi (parkimiskohtade arvu vähendatud 20-lt 5-le).
Puudub isegi koht, kus saaks reisijat autost väljuda lasta või peale võtta.
Praeguse lahenduse korral sulgeks iga peatunud auto sõidurea ja sunniks mööduma vasakpöörderea kaudu, aga seda väga tiheda liiklusega ja keeruka valgusfooriga kohas.

Raudteeülesõidu poolse otsa lahendus.
See on täiesti ebasobiv selles mõttes, et Rahumäe poole enne ülesõitu vasakule pöörajate jaoks on jäetud ruumi 2...3 autole. See on absurdselt väike arv sellesuunalist tipptundide liiklusvoogu arvestades.
Kõlbmatu on ka lahendus teisel pool ülesõitu (õieti pole seal üldse midagi lahendatud või muudetud), ja seda nüüd, kus Nõmme linnaosavalitsuse hoone ehk Nõmme maja paikneb vahetus läheduses.
Minimaalne, mida tuleks teha, oleks parempöörde jaoks lisasõiduraja loomine pöördeks Raudtee tänavale ja Valdeku tänavale.
Korralik pöörderada tuleks teha ka Rahumäe poolt tulijatele vasakpöördeks Valdeku tänavasse ja raudtee tänavasse, ja parempöördeks Raudtee tänavale (tagasi Rahumäe suunas).
Jalakäijate ja jalgrataste peale pole siin kuigi palju mõeldud. Üks ülekäik Raudtee tänava otsa juures pole uus lahendus, vaid olemasoleva puuduliku lahenduse allesjätmine.




4. Kuidas nõmmekad tahaksid asja lahendada ? (Kokkuvõte)


Tallinna linnal tuleb eraldada Nõmme linnaosa tänavate korrashoiuks ja rekonstrueerimiseks vähemalt elanike arvuga proportsionaalne osa Linna eelarvest - 5 000 000 eurot aastas (mis teeks 50 000 000 10 aastaga).
Nende kulude hulka ei kuuluks kulutused transiitliikluse huvides tehtavate teede-ehituste peale.

Leida liikluskorralduslikud ja linnaehituslikud lahendused, mis tagaksid vastuvõetava olukorrani jõudmise praegu transiitliiklusega üle koormatud teedel ja tänavatel - eeskätt Kadaka puiesteel, aga ka Vabaduse puiesteel, Nõmme keskuses, Hiiul ja mujal.

Taastada osa tänavate seisund kohaliku tähtsusega magistraalidena - Hiiu-Suurtüki, Raudtee, Jannseni jm.
Vähendada sellega "õuealade" mõõtmeid realistlike suurusteni (mitte üle poole kilomeetri).

Tuleks taastada kõnniteed kohtades, kus need olid kunagi olemas ja kasutusel, eriti aga kohalikus mõttes magistraali tähtsusega tänavatel, sh. koolide, lasteaedade ja teiste sotsiaalasutuste juures.

Avada Rahumäe raudteeülesõit, et vähendada Nõmme ülesõidu koormust ja mõtetut pendeldamist.
Avada Kivimäe raudteeülesõit, et vähendada Hiiu ülesõidu koormust tipptundidel ja kohalike elanike jaoks ka mõtetut ringisõitu kas Hiiu või isegi Pääsküla raudteeülesõidu kaudu.
(Mõeldavad on siinjuures ka tasulised lahendused)

Lõpetada kohalikesse oludesse ebasobivate ja keskkonnavaenulike (Haabersti ristmiku ja Reidi tee stiilis) lahenduste pealesurumine "progressi" sildi all.
Arvatavasti ei ole enamus Nõmmekaid nõus Nõmme mõõtmetes tohutult suurte ja sügavate maa-aluste tunnelite või kanalitega (ega ka kõrgele maa kohale ehitatud viaduktidega). Need ei sobi kokku nõmmeliku stiiliga. Isegi kui need on nn. maa-alused ehitised (nagu Rahumäe-Nõmme või Hiiu või Pääsküla raudtee alt läbi viivad tunneli-tüüpi lahendused), tuleb vajalikku sügavusse jõudmiseks teha pikad kõrgete müüridega ümbritsetud laskumis-tõusmisteed.
Rahumäe kompleksi tegemiseks tuleks teisaldada ümmarguselt 1 000 000 tonni pinnast.

Lisaks "määritakse" nende hiigelehituste maksumus Nõmme kaela, kui Nõmme heaks tehtud väga vajalikud asjad, nende vajaduse tegelikku põhjust varjates.

Pargi-ja-reisi lahenduste osas tuleb jõuda praktiliselt toimivate tulemusteni.
(See ei ole Nõmme probleem, aga Nõmme osalus on ilmselt siiski vajalik).





04.11.2017 red. Last revised 18.11.2017.