Eesti ElektroonikaÜhingu

 P Õ H I K I R I






1.  ÜLDSÄTTED

§ 1.  Ühingu nimi ja aadress
§ 2.  Ühingu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid
§ 3.  Ühingu tegevuse õiguslik alus



2.  ÜHINGU LIIKMED

§ 4.  Ühingu liikmeks astumise ja sellest lahkumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
§ 5.  Ühingu liikmete õigused ja kohustused
§ 6.  Liikmemaksud



3.  ÜHINGU JUHTIMINE

§ 7.  Üldkoosolek
§ 8.  Üldkoosoleku pädevus
§ 9.  Üldkoosoleku kokkukutsumine
§ 10.  Üldkoosoleku läbiviimine
§ 11.  Üldkoosoleku otsus
§ 12.  Põhikirja muutmine
§ 13.  Volinike koosolek (konverents)
§ 14.  Juhatus
§ 15.  Juhatuse esindusõigus
§ 16.  Juhatuse otsus
§ 17.  Juhatuse liikme vastutus
§ 18.  Muud organid (allorganisatsioonid, territoriaalsed osakonnad ja sektsioonid)
§ 19.  Vahendid ja nende kasutamine
§ 20.  Järelvalve
§ 21.  Raamatupidamine
§ 22.  Majandusaasta aruanne
§ 23.  Ühingu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
§ 24.  Ühingu registreerimine
§ 25.  Muud juhtumid ühingu tegevuses
§ 26. Põhikirja vastuvõtmisest






Algusesse

 


1. peatükk.  ÜLDSÄTTED


§ 1.  Ühingu nimi ja aadress

1.1. Ühingu nimi:
eesti keeles:   Eesti Elektroonikaühing (lühendatult EEÜ)
inglise keeles: Estonian Electronics Society

1.2. Ühingu juhatuse asukoht:  Eesti Vabariik, Tallinn

1.3. Asutatud 17.detsembril 1958.a. Tallinnas A.S.Popovi nim. Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu Eesti organisatsioonina ning on selle õigusjärglane.

 

§ 2.  Ühingu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid

2.1. Eesti Elektroonikühingu (edaspidi - ühing) eesmärgiks on ühendada elektroonika, telekommunikatsiooni, raadio- ja televisioonitehnika, informaatika, arvutustehnika ja nendele lähedastes tegevusvaldkondades töötavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kaitsta ja esindada nende kutsehuve.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:

  1. osaleb Eesti elektroonika-alase arengu kesksete probleemide arutamises ja lahendamises; aitab kaasa uurimis- ja loometööle; elektroonika, telekommunikatsiooni, raadio- ja televisioonitehnika, informaatika, arvutustehnika ning teiste ühingu tegevusvaldkondade arendamisele;
  2. on teadmiste ja kogemuste vahendajaks ühingu liikmete, samuti nende ja teiste asjasthuvitatud poolte vahel. Propageerib teaduse ja tehnika saavutusi, vabariigis teostatud uurimistööde tulemusi, korraldab teaduslik-tehnilisi konverentse, sümpoosione ja näitusi, samuti konkursse tähtsate ja aktuaalsete probleemide lahendamiseks;
  3. aitab kaasa ühingu liikmete kvalifikatsioonitaseme igakülgsele tõstmisele, korraldab loenguid, koole, kursusi, seminare ja erialast täiendõpet eriprogrammide alusel;
  4. positiivsete kogemuste tundmaõppimiseks ja rakendamiseks liikmete kutsetöös ja ühingu tegevuses arendab kontakte Eesti ja välisriikide teadus- ja õppeasutustega, arendusorganisatsioonidega, tootmisettevõtetega ja analoogiliste ühingute ja liitudega, korraldab ühiseid üritusi ning informatsiooni vahetamist. Korraldab koostööd Eesti Inseneride Liiduga ja teiste inseneri organisatsioonidega;
  5. aitab kaasa õppeasutustes ühingu erialade õpetamise kõrge taseme saavutamisele ning osaleb spet sialistide ettevalmistamise ja täienduskoolituse põhimõtete ning õppeprogrammide väljatöötamises;
  6. loob fonde ja sihtkapitale, korraldab avalikke konkursse ja maksab stipendiume ja toetusi;
  7. teeb otsuseid ühingu liikmete kvalifikatsiooni vastavusest insenerikutse nõuetele ning esitab neid Eesti volitatud inseneri ja euroinseneri kutse omistamiseks Eesti Inseneride Liidule;
  8. osaleb Eesti rahvuslike standardite ja normdokumentatsiooni süstematiseeritud koostamisel telekommunikatsiooni, raadio- ja televisiooniringhäälingu ning kaabellevi valdkondades;
  9. retsenseerib töid ja projekte, teeb ekspertiise ja korraldab erialaseid konsultatsioone;
  10. kirjastab ja annab välja erialaseid trükiseid;
  11. ühingu liikmete arvamuste alusel kujundab ühiseid seisukohti Eesti Vabariigi tehnikapoliitika põhisuundade kohta ühingu tegevusvaldkondades, vahendab ühingu liikmete algatusel nende kutsetööd puudutavaid seadusandlikke ettepanekuid pädevatele organitele;
  12. aitab kaasa kutseprestiizhi tõstmisele, kaitseb ühingu liikmete kutsealaseid õigusi;
  13. aitab kaasa ühingu liikmete töö ja loomingu tunnustamisele ja väärtustamisele; aitab kaasa tehnikakultuuri taseme tõusule. Lahendab liikmeskonda puutuvaid eetilisi probleeme. Hoiab au sees ühingu traditsioone.

 

§ 3.  Ühingu tegevuse õiguslik alus

3.1. Ühing on vabatahtlik mittetulunduslik kutseorganisatsioon.

3.2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ning ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ning muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.


Algusesse

 

2. peatükk.  ÜHINGU LIIKMED


§ 4.  Ühingu liikmeks astumise ja sellest lahkumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

4.1. Ühingusse võivad kuuluda füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnustavad ühingu põhikirja ja oma tegevusega aitavad kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele.

4.2. Ühingu liikmeteks võivad olla erialast (kõrgemat või keskeri-) haridust omavad või taotlevad isikud (üliõpilased, õpilased) ning ühingu tegevusvaldkondades tegutsevad erialase hariduseta praktikud ja asjast huvitatud füüsilised ja juriidilised isikud.

4.3. Ühingu liikmeks astumine ja ühingust lahkumine toimub sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühingu juhatusele.

4.4. Kui liikme tegevus on vastuolus ühingu esmärkide ja ülesannetega, kui ta ei ole tasunud kehtestatud liikmemakse kahe aasta jooksul või on jämedalt rikkunud kutse-eetikat, võib selle liikme liikmeksoleku lõpetada juhatuse otsusega.

 

§ 5.  Ühingu liikmete õigused ja kohustused

5.1. Ühingu liikmetel on õigus:

  1. valida ja olla valitud ühingu organitesse;
  2. esitada ühingu juhtorganitele läbivaatamiseks ühingu tegevusse puutuvaid ettepanekuid, osaleda ettepanekute läbivaatamisel ühingu juhtorganite koosolekutel, nõupidamistel ja tööistungitel;
  3. taotleda volitatud elektroonika-, raadio- ja telekommunikatsiooniinseneri ning euroinseneri kutse omistamist;
  4. kasutada esmajärjekorras ja soodustatud tingimustel kõiki ühingu teenuseid, kuuluda ühingu poolt moodustatud töörühmadesse, avaldada publikatsioone ühingu väljaannetes, saada retsensioone ja hinnanguid oma töö kohta;
  5. osaleda ühingu poolt korraldatavatel kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppe üritustel;
  6. saada abi kvalifitseeritud spetsialistide leidmisel mitmesuguste projektide teostamiseks;
  7. saada juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta.

5.2. Ühingu liikmed on kohustatud:

  1. tunnustama ja täitma ühingu põhikirja;
  2. järgima ja propageerima ühingu tegevuse eesmärke ja põhimõtteid, kaasa aitama ühingu ees seisvate eesmärkide saavutamisele;
  3. maksma iga-aastaseid liikmemakse;
  4. teatama juhatusele kahe kuu jooksul isiklike andmete muutumisest.

 

§ 6.  Liikmemaksud

6.1. Füüsilise isiku aasta liikmemaks moodustab 10% riigis kehtivast kuu minimaalpalgast maksmise momendil ning tasutakse kord aastas kas direktsioonile või oma allüksuse laekurile. Esimesel poolaastal ühingusse astuvad isikud maksavad kogu aasta maksu, teisel poolaastal astujad, samuti mittetöötavad ühingu liikmed (üliõpilased, õpilased, pensionärid) maksavad 50% aasta liikmemaksust.

6.2. Juriidilise isiku liikmemaksud määratakse poolte kokkuleppel.

 

Algusesse




3. peatükk.  ÜHINGU JUHTIMINE


§ 7.  Üldkoosolek

7.1. Ühingu kõrgeim juhtorgan on ühingu liikmete üldkoosolek.

 

§ 8.  Üldkoosoleku pädevus

8.1. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

  1. põhikirja vastuvõtmine ning selles muudatuste ja täienduste tegemine ning ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;
  2. juhatuse majandusaasta aruande (tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande) ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
  3. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või ühingu põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
  4. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;
  5. juhatuse liikmete hulgast ühingu esimehe valimine;
  6. juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
  7. ühingu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine.

 

§ 9.  Üldkoosoleku kokkukutsumine

9.1. Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku üks kord aastas kuue kuu jooksul pärast finantsaasta lõppu. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku juhatuse või revisjonikomisjoni ettepanekul, kui seda nõuavad ühingu huvid või taotleb kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.

9.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse vähemalt 7 päeva enne selle toimumist. Teatises esitatakse üldkoosoleku läbiviimise aeg ja koht ning arutatav päevakord.

9.3. Kui juhatus ei kutsu kokku üldkoosolekut, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

 

§ 10.  Üldkoosoleku läbiviimine

10.1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.

10.2. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või nende esindajatest.

10.3. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud ühingu kõik liikmed.

10.4. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volitus. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.

 


Algusesse



§ 11.  Üldkoosoleku otsus

11.1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

11.2. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

11.3. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

11.4. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga (või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga) tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

11.5. Juhatuse liige ei või hääletada ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Juhatuse või muu organi liige ei või hääletada ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud ühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

 

§ 12.  Põhikirja muutmine

12.1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

12.2. Põhikirjamuutus jõustub selle registrisse kandmisest.

 

§ 13.  Volinike koosolek (konverents)

13.1. Juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumine osutub mingitel põhjustel teostamatuks, võib üldkoosoleku läbiviimist asendada ühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolekuga ehk konverentsiga. Sellekohase otsuse langetab juhatus lähtudes konkreetsest olukorrast.

13.2. Igal ühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimisel.

13.3. Volinike esindusnormiks konverentsil on üks volinik kümne ühingu liikme kohta.

13.4. Volinike konverentsi kohta kehtib kõik üldkogu kohta sätestatu.

 

§ 14.  Juhatus

14.1. Ühingu tegevuse juhtimiseks üldkoosolekute vahelistel perioodidel valitakse juhatus. Üldkoosolek valib juhatuse neljaks aastaks.

14.2. Juhatuse arvulise koosseisu määrab üldkoosolek (konverents). Juhatuse liikmete minimaalarv ei tohi olla väiksem kui 5. Juhatus formeeritakse kahel esindusprintsiibil: erialaste tegevusvaldkondade ja ühingu funktsionaalsete ülesannete alusel.

14.3. Juhatuse liikmete tööd ei tasustata.

14.4. Juhatus:

  1. viib ellu üldkoosoleku (konverentsi) otsused ja soovitused;
  2. kinnitab ühingu iga-aastase eelarve ja vaatab läbi eelmise aasta majandustegevuse aruande;
  3. kuulab ära ühingu tegevuse iga-aastase revideerimise tulemused ning võtab tarvitusele abinõud puuduste kõrvaldamiseks;
  4. kutsub kokku ja valmistab ette üldkoosoleku (konverentsi);
  5. võtab vastu uusi ühingu liikmeid;
  6. määrab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori ja direktsiooni töötajaid;
  7. määrab ühingu töötajate tasustamise korra ja määrad;
  8. määrab kutsenõukogu koosseisu ühingu liikmetele kutselise inseneri kvalifikatsiooni omistamise korraldamiseks;
  9. moodustab standardimise tehnilisi komiteesid ja töögruppe Eesti standardite koostamiseks ühingu töövaldkondades;
  10. registreerib või kustutab nimekirjast ühingu liikmetest moodustatud vabatahtlikke ühendusi: allorganisatsioone, territoriaalseid osakondi või erialasektsioone;
  11. kavandab ühingu üritusi (nõupidamisi, konverentse, konkursse jms.) ning moodustab vajaduse korral töögruppe nende ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
  12. organiseerib ühingu liikmete kvalifikatsiooni tõstmist ning täiendõpet;
  13. asutab fonde ja sihtkapitale ning kehtestab nende suuruse ja kasutamise korra;
  14. juhib ühingu kirjastamistegevust ning loob toimetuskolleegiume trükiste väljaandmiseks;
  15. organiseerib erialaseid konsultatsioone ja ekspertiise ning tööde ja projektide retsenseerimist;
  16. korraldab koostööd Eesti Inseneride Liiduga ja teiste inseneri organisatsioonidega;
  17. kinnitab ühingu autasude statuudid ja autasustab ühingu liikmeid;
  18. kuulab ära tegevdirektori tööaruanded;
  19. vaatab läbi tegevdirektori initsiatiivil juhatusele arutamiseks esitatud küsimused;
  20. vahendab ühingu liikmete algatatud ja nende kutsetööd puudutavaid ettepanekuid vabariigi pädevatele organitele.

14.5. Juhatuse tegevust korraldab direktsioon. Direktsiooni tööd juhib tegevdirektor, kes vastutab talle ja direktsioonile juhatuse poolt pandud ülesannete täitmise eest ning palkab selleks vajalikke töötajaid direktsioonile eraldatud eelarve piires.

 

§ 15.  Juhatuse esindusõigus

Ühingu juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes iseseisvalt, kahel juhatuse liikmel ühiselt.

 

§ 16.  Juhatuse otsus

16.1. Juhatuse kutsub kokku esimees vajaduse korral, kuid mitte harvem kui kord poolaastas.

16.2. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

16.3. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdsuse korral on otsustav hääl esimehel.

16.4. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

16.5. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.

 

§ 17.  Juhatuse liikme vastutus

Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule või tema võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

 

§ 18.  Muud organid (allorganisatsioonid, territoriaalsed osakonnad ja sektsioonid)

18.1. Ühingu ees seisvate eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete paremaks ja operatiivsemaks täitmiseks võivad ühingu liikmed ühineda asutuste ja ettevõtete juures tegutsevatesse allüksustesse (allorganisatsioonidesse), moodustada vajaduse korral territoriaalseid osakondi või liituda sektsioonidesse, mis ühendavad konkreetsetest erialaprobleemidest ja nende lahendamisest huvitatud isikuid. Nimetatud ühendusi luuakse ühingu tegevliikmete initsiatiivgruppide poolt ning registreeritakse juhatuses.

18.2. Allorganisatsiooni, territoriaalse osakonna ja erialasektsiooni tegevust juhib selle ühenduse liikmete poolt valitud esimees või toimkond.

18.3. Nimetatud ühendused ei ole juriidilised isikud.

18.3. Liikmemakse koguvad allüksustes (allorganisatsioonides) valitud laekurid juhatuses registreeritud maksulehtede alusel ning juhatuse poolt kehtestatud korra kohaselt. Kogutud maksud ja maksulehed liikmete allkirjadega saadetakse direktsioonile. Ühingu liikmed, kes ei ole ühinenud allorganisatsioonide või teiste allüksustega, maksavad oma liikmemaksud individuaalselt kas otse direktsioonile või saadavad need ühingu arveldusarvele.

 

§ 19.  Vahendid ja nende kasutamine

19.1. Ühingu vahendid moodustuvad:

  1. füüsiliste ja juriidiliste liikmete liikmemaksudest;
  2. mitmesugustest annetustest ja eraldistest s.h. sihtotstarbelistest, milliste puhul annetaja või eraldaja määrab nende kasutamise otstarbe;
  3. ühingu ürituste korraldamisest;
  4. muudest laekumistest.

 

§ 20.  Järelvalve

20.1. Järelvalve teostamiseks ühingu tegevuse üle valib üldkoosolek revisjonikomisjoni.

20.2. Üldkoosolek valib revisjonikomisjoni 4 aastaks ning selle ülesandeks on kontrolli teostamine ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle.

20.3. Revisjonikomisjoni koosseisu ei tohi kuuluda juhatuse liikmed, ühingu direktsiooni töötajad ja raamatupidaja.

20.4. Revisjonikomisjon on aruandekohuslane ühingu üldkoosolekule (konverentsile) ja esitab oma tööaruande sellele kinnitamiseks.

20.5. Juhatus tagab revisjonikomisjonile tema tööks vajalike materjalide kättesaadavuse.

 

§ 21.  Raamatupidamine

Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

 

§ 22.  Majandusaasta aruanne

22.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande) seaduses sätestatud korras.

22.2. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.

22.3. Revisjonikomisjon koostab majandusaasta revideerimise aruande.

22.4. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek (konverents).

22.5. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

 

§ 23.  Ühingu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine

Ühingu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega seaduses sätestatud korras, kui selle otsuse poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

 

§ 24.  Ühingu registreerimine

24.1. Ühing esitab mittetulundusühingute registripidajale kande tegemiseks ettenähtud andmed ja seaduses sätestatud dokumendid.

24.2. Registrisse kantud andmete muutmisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.

 

§ 25.  Muud juhtumid ühingu tegevuses

Ühingu tegevuses ette tulevad juhtumid, millised pole kirjeldatud käesolevas põhikirjas, käsitletakse ja lahendatakse vastavalt mittetulundusühingute seaduse sätetele.

 

§ 26. Põhikirja vastuvõtmisest

Käesolev põhikiri on heaks kiidetud ja vastu võetud Eesti Elektroonikaühingu üldkoosolekul 15.mail 1998.a. Tallinnas, seoses vajadusega viia senine põhikiri kooskõlla Eesti Vabariigi mittetulundusühingute 1996.a. seadusega.

 

Algusesse




1998 red.